Kokkuvõte meie selle aasta tegemistest

Õpetaja koostas küsimustiku Elisa e-koolituse keskkonnas.

Kahjuks ei õnnestunud kõigil keskkonda sisse saada: kas oli probleem kasutajanimes või parooli kättesaamises.

 Tahvlis sai näha ka teoste kaanepilte ja teatud teemade illustratsioone, mis tegi vastamise ka lihtsamaks, sest raamatute kaanepildid olid silme ees.

Lõpuks said keskkonda üles 22 koolis olnud õpilasest 14 vastused.

Küsimustik ja 1. küsimuse vastuste näited

Kokkuvõte: Loetakse tegelikult väga vähe. Klass arvas, et kõige suuremad lugejad on Cristi, Gerthrud ja Taavi. Igaüks vastas ka ise, mitu raamatut ta õppeaasta jooksul on lugenud. Enamuse vastus oli - 4, see on aga kohustuslike raamatute arv (kahjuks!), keegi pani kirja isegi veel väiksema arvu.

Tuleb välja, et õpilased arvasid lugejad enam-vähem õigesti, sest Cristi kirjutas ise, et on lugenud 10, Gerthrud 7 raamatut, Victoria 6 ja Hanna M 5. 

Enim meeldinud raamatud olid kohustuslike hulgast Rannamaa "Kadri" ja Burnetti "Salaaed" - mõlemat märgiti 6 korda, kahel korral oli kirjas ka Lindgreni "MeisterdetektiivBlomkvist". Üllatav, et "Mowglit" ei märgitudki...

Oma lemmiku valiku põhjuseks pandi, et võlus südamlikkus, põnevus, seiklused, ettearvamatus jne, ometi olid valikud igaühest endast lähtuvad ja erinevad ...

Cristi märkis endale meeldivamaks raamatuks Martin Widmarki "Lasse ja Maia detektiivibüroo" sarja raamatud, Kristjan lmar Tomuski detektiivilood (pakkus küll 2.a klassi varianti, aga Google näitab "Kolmanda A kriminalistid").

Ringi aastatöö tegutsemisest märgiti toredamateks erinevad lavastamised - muinasjutust, tunnistseenist, pantomiimina jne, joonistamised idee või raamatu põhjal, grupitööd, loovmängude mängimine, slaidikavade tegemine, Alias mängimine, kus sõnaseletused tuli anda tegevust-asja-mõistet ette näidates.

Ise mõtleme, ise mängime ...

Teisipäeval, 5. mail mõtlesime grupitööna välja teema, koostasime dialoogi ja mängisime klassikaaslastele oma loo ette.

 Katsetamas- proovimas, kuidas ja mida mängida

Fred, Matthias ja Rasmus mängisid käesurumise turniiri. Artur ja Erko ning Kaspar ja Taavi näitasid stseene koolikiusamisest, andes mõista, et nii EI TEHTA.

Cristi ja Emma demonstreerisid tänapäevast telefonivestlus., Hanna M., Hanna R., Anna ja Gerthrud tegid tantsuproovi, mida kippus segama põrandapühkimine. Birgit, Katariina, Kristiina ja Caylen näitasid üht õnnetut tütarlast, kellel pole telefoni ja keda sõbrad lohutavad ja aitavad.

Et Kristjanil ideed ei tulnud, aitas Matthias klassikaaslase hädast välja ...

Mängime tundi...

Õpilaste silmad panevad tähele ...
Läbi aegade on mängitud klippe, kus tuuakse välja mõni kindlat õpetajat iseloomustav liigutus või väljend. Selliste lavastuste vaatamise järel tunnevad asjaosalised alati "näidatava" ka ära.

Proovisime oma ringitunnis "tunde mängida". Lemmikuks osutus matemaatika õpetaja, aga valiti ka vene keele, ajaloo ja eesti keele õpetaja. Vaid paar poissi arvas, et nemad teevad parem klassikaaslast järele, ülejäänud tegutsesid nn tööjuhendi järgi.

Näha sai ilmekat käte liigutamist, kõnemaneeri, küsimise ja vastuse kuulmise väljendamist jne.

Kui me Rocca al Mares lugemiskonverentsil käisime ...

...10. aprillil 2015

Tegutsejad õpetajad, kes oma koolide õpilased konverentsile viisid. Iga õpilane-osaleja sai midagi kaasa ka kingilaualt.

 Sellele konverentsile me sõitsimegi ...

 Bussis ja RAM koolis kohpeal (juba emńda plakati taustal)

Meie posterettekanne, mida olime ringitundides koostanud, Tallinna kaasa võtnud ja seal kooli seinal esitlesime.

 Väga huvitavalt rääkis lastekirjanik Mika Keränen.
Janete saab just  raamatukogu jaoks midagi...

Niisugune autogrammiga raamat meie koolil nüüd ongi...

 Põnev oli kuulata, kuidas pimedad loevad ja kirjutavad. Puutetundlikud raamatud

 Ka matemaatikaülesanded ja kujundid on puutetundlikus raamatus. Kui laps õpib lugema, katsub lehte, aga nägijast ettelugeja jaoks on kõrvallehel tavatekst. Üleval on ka pimedate kirja trükimasin.

 Kui laps tahab lugeda, aga pole endas päris kindel, saab ta kõva häälega lugeda koerale. Lugemiskoer Stefi tekitas parajalt elevust.

Ja igal sünnipäeval pakutakse ka torti ... LOM (projekt "Lugeda on mõnus" pidas konverentsiga ka oma 15. sünnipäeva).

 Konverentsil on ka ametlikud sõnavõtud: ürituse patroon Urmas Paet, kirjastuse esindaja (aga luulet lugemas ka superstaariks pürgiv Kristjan Kannukene), arvutiohtudest kõnelev Kalev Pihl ja RAM-kooli oma 7.c ansambel

...ja meie oma Gerthrud, kellel oli ettekanne kirjandusteosest. Oma eelsoojenduse koolikonverentsiks sai ta juba Tallinnas. Gerthrud ütles, et tundis end päris hästi selle suure saali ees: kuulajad olid ju võõrad :-D

Papa Jannseni koolitund L. Koidula majamuuseumis

Pärnu linn võimaldas muuseumis koolitundi läbi viia. 7.04.2015 kell 14.30 algaski meie lugemise, kirjutamise ja rehkendamise tund.

 Natuke enne 6. tunni lõppu asusime jalgsi teele, et õigeks ajaks kohal olla. 

 Sulepead ja kuivatuspaberid olid lauale valmis seatud. Igaüks valis endale istumiskoha vanaaegses koolipingis. Tindipott oli laua sees.

Ja meie ette astus koolipapa, seekord küll Elmar Trink. Et lapsed kuulaksid ja tähele paneksid, näitas ta, kuidas saab tüdrukuid tutistada, poisse kõrvast keerata või kepiga vastu näppe anda.

Enne tööle hakkamist vaatasime pisut ka majas ringi, sest paljud olid siin esimest korda. Saime teada, kus Jannsen tütar Lydia abiga Perno Postimeest kokku pani, nägime esimesi lehenumbreid. Uurisime vanaaegseid sööginõusid. Imestama pani suur soolakamakas lauaotsal ja lõikamismasin, millega selle küljest soola lahti sai kangutada. Saime teada, et selge ja loetava käekirja kirjutamiseks on kasulik püsti seistes kirjutada, pealegi ei vaju siis keha kõveraks.

 Üht koolitundi alustatkse ikka palvusega. Seda sai töölehe algusest algul loetud ja siis harmooniumi saatel ka lauldud. Pärast seda sai lugema, kirjutama ja rehkendama hakata.

  Töölehele sai peale kirjutatud oma nimi, proovida pookstahve kirjutada ja kokkoarvamist, maha-arvamist ja kasvatamist teha. Gerthrud sai arvelauaga väga hästi tehted tehtud, Taavi arvutas pigem peast (ka hästi), aga arvelaua kasutamist näitas E. Trink talle seepeale samuti.

Lehe teine pool, kus olid laused, jäeti koduülesandeks. Üks poiss küsiski pärast, kas need laused peab tõesti kodus ära kirjutama ... :-D

Klassijuhataja sai seekord küll lohutada, et VÕIB küll, aga ei PEA. Kirjaleht jääb mälestuseks... Muljed ka :-D

Tahvelarvuti kui leiunurk ja esinemise tugi

Google`ist leiab ka Juhan Liivi luuletusi. Nii otsiski igaüks endale lugemiseks sobiva ja lasi siis ennast ka klassikaaslastel kuulata.
Nii sai treenida sõnavõttu, peagi ju ees uurimistööde tutvustamine.

 Igaüks otsib oma ... ja harjutab lugemist

 Vaikselt lugemine harjutatud, on võimalus klassi ees selge häälega teistelegi ette kanda

...ja nii järgemööda saavad kõik esineda

Põnev on tekitada sõnapilve...

Kui kõik vastavad samal aadressil olevale küsimusele, saab sellest arvamuste sõnapilv :-D

Keskkond: AnswerGarden